Kell on 23:00. Sa oled päevast väsinud – selline väsimus, mida tunned isegi luudes. Aga kui sa lõpuks voodisse jõuad, teeb aju midagi täiesti vastupidist sellele, mida sa temalt ootad: ta paneb tuled põlema.
Mõtted hakkavad jooksma nagu lahtine brauser kahekümne tabiga. “Kas ma vastasin sellele kirjalikult õigesti?” “Mis siis, kui…” “Homme pean…” Ja korraga oled sa väsinud, aga üles kruvitud.
See on klassikaline muster, mida inimesed kirjeldavad ühe lausega: tired but wired.
See ei ole iseloom. See on seisund.
Uinumine vajab turvatunnet. Kui keha on “valves” – olgu selleks töötempo, mure, kofeiin, hiline ekraan, treening, alkohol või lihtsalt krooniline koormus – siis aju hoiab sind üleval, sest ta ei taju, et on ohutu “välja lülituda”.
Ja siin on oluline vahe: sa võid olla väsinud, kuid su närvisüsteem võib olla endiselt “gaasil”. Need kaks saavad koos eksisteerida.
3 märki, et see on närvisüsteemi teema
- Sa uinud küll, aga ärkad öösel või hommikul liiga vara.
- Sa näed “rahutuid” unenägusid või tunned, et uni on pinnapealne.
- Õhtuti tekib ärevus/rahutus just siis, kui peaks saabuma rahu.
Tihti järgneb sellele hommikul üks kahest: kas sa oled “udune” või sa käivitad end kohe stimulandiga.
Mis seda kõige rohkem toidab?
1) Valgus ja ekraan
Õhtune ere valgus (eriti ekraan) on kehale signaal: “päev kestab.” See lükkab melatoniini ja uinumist edasi. Sa võid end väsinuna tunda, aga keha ei saa kätte “öö alguse” signaali.
2) Kofeiin (ja mitte ainult kohv)
Paljud inimesed ütlevad: “Aga ma joon kohvi ainult päeval.” Kofeiini poolestusaeg võib tähendada, et su süsteemis on seda õhtul veel piisavalt, et hoida närvisüsteemi teravana. Ka tee, energiajook, pre-workout – kõik loevad.
3) Pinge, mis jääb kehasse
Kui sa elad päeva läbi pinges õlgade, kiire hingamise ja katkise pausita, siis keha ei õpi päeva lõpus “maha tulema”. Ta jääbki valveseisundisse.
Praktiline protokoll: 7 päeva, ilma fanatismita
Samm 1: Hommikuvalgus (jah, hommikul)
See on kõige alahinnatum samm. 5–10 minutit õues (või akna juures heas valguses) annab kehale signaali: “päev algas.” See aitab hiljem õhtul melatoniinil õigel ajal tõusta.
Samm 2: Kofeiinipiir
Testi 7 päeva: kofeiin ainult enne 12:00. Mitte igaveseks. Ainult testiks. Vaata, mis juhtub su uinumisega.
Samm 3: Õhtune “maandumisrada” (45–60 min)
Uinumine ei ole nupp. See on üleminek. Tee endale maandumisrada:
- soe, madal valgus,
- telefon teise tuppa või vähemalt ekraaniga “paus”,
- 1 rahulik tegevus: dušš, raamat, venitus, jalutuskäik, vaikne muusika.
See ei ole “luksus”. See on närvisüsteemi signaal: “on ohutu.”
Raudsiku nurk: ressursid ja sisekeskkond
Kui keha on ressursipuuduses, on tal raskem rahuneda. Siin sobitub hästi see praktiline mõte, mida Raudsiku koolkond sageli rõhutab: vedelik ja mineraalid on närvisüsteemi baas. Kui sa oled päeva jooksul olnud pigem kohvi ja vähese veega, võib õhtune “üleskruvitus” olla suurem.
Lihtne lisatest (3 päeva)
- Hommikul vesi enne kohvi.
- Päeval üks “päris” soolakas/mineraalne toit (mitte krõps, vaid päris toit).
- Õhtul rahulik soe jook (kofeiinivaba).
Eesmärk pole teha rituaali. Eesmärk on: närvisüsteem saab signaali “mul on ressursid, ma saan lõdvestuda.”
Kuidas Holiest aitab, kui sa ei taha seda üksi ära arvata?
See muster on täpselt see, kus “tunne” ja “tegelikkus” lähevad lahku. Mõni arvab, et magab okeilt, aga monitooring näitab teist. Mõni arvab, et stressi pole, aga öine pulss ja HRV räägivad oma juttu.
- Uni/stress monitooring: näitab, kas keha rahuneb öösel või jääb tööle.
- Vererõhu mustrid: mõnel inimesel jääb süsteem öösel liiga aktiivseks, kuigi päeval tundub kõik “norm”.
- Veri: kui väsimus ja rahutus on seotud toitaine- või põletikumustriga, ei pea sa seda oletama.
Ja siis teed sa ainult need muudatused, mis annavad suurima võidu.
Püsiva unetuse, tugeva ärevuse või depressiivsete sümptomite korral küsi abi spetsialistilt.
