Sa istud arsti vastas. Ta vaatab ekraani, klõbistab hiirt ja ütleb lause, mis peaks tekitama kergendust:
“Analüüsid on normis.”
Sa noogutad. Naeratad viisakalt. Aga sees on üks ebamugav küsimus, mida on raske valjusti öelda:
“Miks ma siis tunnen, et ma ei ole päriselt okei?”
Sest sa ju tunned. Hommikul käivitumine on raske. Peas on udu. Närvisüsteem on nagu õhuke traat. Väikesest asjast saab suur asi. Uni ei anna tagasi. Kohv aitab korraks, siis kukud.
Ja nüüd öeldakse sulle: “kõik on korras”.
“Normis” tähendab sageli: sa pole kriisis
Labori referentsvahemikud on loodud nii, et nad kataksid “keskmise populatsiooni”. Tihti tähendab see, et:
- sa ei ole ägedas ohus,
- sa ei ole haigla lävel,
- su näitaja ei ole punases.
Aga see ei tähenda automaatselt, et su keha töötab optimaalselt.
Optimaalne ei ole “perfektne” või “biohäkk”. Optimaalne tähendab: keha teeb oma tööd rahulikult, stabiilselt ja energiat raiskamata.
Millal tekib suurim lõhe “normi” ja “enese tunde” vahel?
Kui sul on sümptomid, mis on “pehmed”, aga visad:
- väsimus, kuigi magad
- aju-udu, keskendumisraskus
- külmatunne või “energianappus”
- ärrituvus, ärevus, madal stressitaluvus
- juuste hõrenemine, naha kuivus, tursed
- kõikumine: hea päev vs halb päev
Need on signaalid, et süsteem võib töötada “miinimumil”.
4 teemat, mis Holiesti töös kõige sagedamini välja tulevad
1) Raud ja “tühja aku” tunne
Rauapuudus ei tähenda alati aneemiat. Väga sageli on inimene “normis”, aga tal on siiski jõuetus, külm, kehv taastumine. Mõnikord on ferritiin (rauavaru) tehniliselt normis, kuid inimese enda funktsiooni jaoks liiga madal.
2) D-vitamiin ja immuunsus/tuju/taastumine
D-vitamiin on hea näide: “normi” alumine ots võib olla osa inimesi jaoks liiga madal. Ja siis imestad, miks talv on nagu pidev uduloor.
3) Põletikufon (mida sa ei tunne “valuna”)
Vaikne põletik ei pruugi olla valu. Ta võib olla väsimus, turses nägu, brain fog, naha rahutus. Keha on pidevas “madalas tulekahjus”.
4) Glükoos ja energiakõikumine
Veresuhkur võib olla “normis”, aga kui sul on igapäevaselt spike & crash, siis su aju ja närvisüsteem saavad iga päev väikesed šokid. Ja elu tundubki “kõikuv”.
Raudsiku vaade: sisekeskkond loeb
Dr. Riina Raudsik rõhutab tihti lihtsat loogikat: keha toimimine sõltub sisekeskkonnast — happelisus, mineraalid, vedelik, koormus.
Kui su süsteem on “happeline” (stress, kehv uni, kohv, töödeldud toit, vähene mineraalsus), siis võibki juhtuda, et sa oled “normis”, aga sa ei tunne end hästi.
See ei ole maagia. See on koormus ja tasakaal.
Praktiline samm: “optimaalsuse päevik” 7 päevaks
Kui sa tahad päriselt aru saada, kas probleem on “tundes” või “süsteemis”, tee 7 päeva lihtsat jälgimist:
- Uni: mitu korda ärkad? kas ärkad puhanult?
- Energia: 10:00, 14:00, 20:00 (1–10)
- Toit: millal tuleb crash?
- Vesi + mineraalid: kas päev algab veega või kohviga?
Sa näed mustrit. Ja muster on pool lahendust.
Kuidas Holiest siin aitab?
Holiest ei tee ainult “vereanalüüsi”. Me teeme selle numbrite keele inimese keelde.
- Verepilt: näeme, kus on ressursid, kus on põletikufon, kus on puudujääk.
- Monitooring: uni, stress, vajadusel glükoos — et näha, kuidas sa päriselt elad.
- Selgitus + tegevuskaart: mida muuta esimesena, et saada suurim võit.
Sa ei jää üksi “normis” lausega. Sa saad aru, mis on sinu järgmine samm.
Kui sul on tõsised või süvenevad kaebused, pöördu arsti poole. Holiest on ennetus ja elustiil, mitte erakorraline meditsiin.
